Kadestan teid inimesi, kel miskit pole teha,
Kadeduseuss mu sees, te poole viskaks suure reha,
See kadeduseuss mu sees, teid pooks, teil trambiks otsas
Ta trambiks nõnda kaua, kuni lõpuks annaksite otsad
Siis see kadeduseuss mu sees,
tunneks rõõmu suurt
Ta tunneks,et on tehtud mees
kuid otsiks põhjust uut...
et teid visata
selle rehaga...

Kaunis öine vetsiläbu

retsis tegu, retsis nägu

Vets, see võttis täitsa läbi

kuid tegemata jäi mul häbi



Öine vetsiläbu, kaunis

kõllist kostus,kui keegi laulis

Teadsin kuis peaksin käituma

et ei satuks hätta ma

Ooo, mis kaunis PÄEEEV!

oo seda rõõmu, kui saabunud on laupäev
oo seda rõõmu, mida aknast õue vaadates kõik näen
oo seda rõõmu, kui kasepuitu toksib varajane rähn
oo seda rõõmu, kui avastan, et silmast kadunud on rähm
oo seda rõõmu, kui kuulen, et keegi kusagil sosistab
oo seda rõõmu, kui kuulen,et isa all keldris kolistab
oo seda rõõmu, kui vaikseid samme trepilt kuulen
oo seda rõõmu, kui laul kostub pere huultelt
oo seda rõõmu, ma ütlen
oo seda rõõmu ning omas maailmas edasi mõtlen...