Vaatasin pilti ja mõtlesin...

... et mul oli ilus aeg, see PÄRIS lapsepõlv
kui rohi oli rohelisem ning ümaram mäenõlv...

Nüüd teravaks lihvitud see mäenõlv
ja tihti alt veab mind mu põlv.

istun ja mõtlen...
ja mõtlen ja mõtlen ja mõtlen

ning aru ma ei saa...
miks ei lase ma endal end aidata.

Ja ma palun vabandust...
kuigi väärin südamerabandust.

aitümps.
kõnts.

P nagu ohmell

See päkapikk mul suus jookseb ringi,
sest eile tegin mõne kena dringi.
Veidi oli aega ka meile kahele,
pärast isale jäin ma vahele
millega?
no ikka dringiga!
Üldse kahetsust ei tunne mu hing,
eile paljastus ka nii mõnigi rind
oh naised ja mehed,nüüd üheks saagem!
nii meil kõigil on lihtsam, kergem ja parem.

Ükski (ka hea) tegu ei jää karistamata.

Kokkuvõttes... See nädal ikka lendas. Kiirelt,kaarega ja kõrgelt. Töötähe all. Mu vaevanõudev eesmärk inka tsükkel 5 saada,võtab kergelt ilmet. Olenemata tõsiasjast,et esimene hinne 4 oli. Aga. heidutada ma end nii kergelt ei lase. Ma loodan. Olgu. Maš'i reklaamitud glutafekt aitab ka ikka tugevasti kaasa. Kõva annus tablakaid ja... Oi tead, juba see töö lähebki.
Jube paks tunne on. Kuigi me vist Puuviljaga täna ikka hea 4-5 kilomeetrit linna vahel maha kõmpisime. Ilusa seeliku sain... Puuvili tegi isegi kakao gahwas välja. Ja siis oli veel niisamagi tore.
Asja tuumani ... ma jõuangi alles vist nüüd. Jaa, ma tean, OLEN pikaldane, olen. Nimelt. Kuskil jõe ääres koos eelmainitud tegelasega pahvetamas käies... Ma... astusin eeldatavalt koera SITA sisse. Siiski, mingi sitaekspert ma pole ja ma ei saa 100% kindel olla,et see just koerale kuulus. Esmalt ma seda tähele ei pannudki. Tuppa jõudes ka ei pannud. Toast lahkudes ja saapaid jalga pannes märkasin pruuni lumesulamis loiku ümber jalatsite. Ka siis ei mõiganud ma, miks see nii on. Noh. Siis tundsin sitahaisu ka. IKKA ei saanud aru (nii pikaldane olengi). Puuvili tundis ka haisu ja krimpsas nina. Kurtis emalegi haisumuret. Vaatasime taldade alla... Endiselt mitte midagi. Tähelepanematuses oli suuresti süüdi minu paindumatus mantlis ning kott õlal. Siiski. Õue jõudes pingutasin end veel, sest kripeldama jäi. JA SEAL SEE SITT JÕLKUSKI! Einoh. väga tore, eks. Kirusin ja vandusin. Muidu mulle vandumine üldse ei meeldigi. Kurtsin Puuviljale ka muret. Ta vaid naeris ja mainis, et kõigil juhtub... No juhtub juhtub, aga lähed siis kellegi kodu oma kalossidega sõna otseses mõttes kohe siis sittama ka? Ma palusin tal ema päringu puhul pärast süü omaks võtta, nagu oleks tema jalatsid seda tootnud. Ta lubas seda teha. Siiski. Lugu õpetas. Et ei tasu ikka igale poole pahvetama niimodi ronida. jaahjaah. Väsinud olen. Kerin magama. Kell 10 ja reede õhtu. Kõik pralletavad Malvsis või kudrutavad teki all.

Depresiivne Eesti...
Ja tema loodus.
Allkirja andsin ka.
Tuuleasjanduste vastu.
Kuigi mul jätkub julgust sügavalt kahelda,kas nendest allkirjadest ka mingisugust kasu tuleb...

Ei.

Väkk ja vää. Lammas tegi mää.

Ärkasin kesk rohket rebimist
Köögist oli kuulda sebimist
Läksin alla,pesin end
Ruttu algas koolilend (autoga)
Koolis passisin,mis jube.
Sünnaks tahaks autolube.
Passisin seal tunni,veel viiski
Tegelt olen langenud ma suurde kriisi-
SIGALA.Poolenisti.

saad sa aru?
ei saa
ma ka mitte.

Jah,luuletus on lame ja ilma igasuguse originaalsuseta
hetkel ei huvita. Mingiks poeediks pole mul mõtet pürgida.
Pea valutab ja rind valgus ka hoidjast välja. Ja Titt ei rahulud enam pelgalt Tequila kübarkorgist.
SAKIB.vsjo
STAMINJA MENJA;ma ütlen.